Meenutame veel

Tulin siia kooli õppima esimeses klassis, kuid teisel veerandil. Algul õppisime vanas majas. Mulle meeldis seal õppida. Nüüd oleme suures koolis, kus meil on palju ruumi ja oma kapid asjade hoidmiseks. Nüüdseks on meil klassis 25 õpilast. Vahel saame me kõik hästi läbi, aga vahel tule ette, et mõni poiss norib ja tõukab. Siis muutun ka mina pahaks poisiks. Üldiselt mulle koolis meeldib. Kool on lahe!
GERTHARD

Esimesse klassi ma tahtsin väga minna, sest ma polnud enne koolis käinud. Mulle meeldisid kõik klassikaaslased, mis sest, et poisid vahel lollitasid ja kiusasid. Minu parimad sõbrad on Kertu ja Annemai.
Meie klassi on ka uusi õpilasi tulnud ja kõik on poisid: Gerthard, Rünno, Simson, Kristo ja Alex.
MAILIIS

Esimest korda kooli tulles ma kartsin natuke. Ma ei olnud nii julge kui praegu. Minu sõbraks said Annemai ja Mailiis. Esimeses klassis istusin ma üksi, teises klassis aga Martiga. Kolmandas klassis oli minu pinginaabriks Mailiis, aga sel aastal Annemai.
Kolmandas klassis hakkasime õppima inglise keelt. See mulle eriti ei meeldinud. Inglise keelt hakkas õpetama Avika Maisalu.
Neljandas klassis tuli meile uus arvutiõpetaja Renee Remmel.
Mõne päeva pärast algab suvevaheaeg ja peame oma õpetajale "Head aega!" ütlema. Ma soovin kõigile ilusat vaheaega!
KERTU

Minu koolitee algas 2004. aastal. Olin seda juba terve suve oodanud. Ma ei tundnud mitte kedagi ja mul oli väike närv sees. Üllatuseks tuli minuga samasse klassi Annika, kellega olin tutvunud jaanipäeval.
Tasapisi hakkasin ka teiste klassikaaslastega sõbrunema. Ma sain endale parima sõbranna.
Teises klassis ootas meid uus koolimaja. Nagu ka esimeses klassis, alustasime esmaspäeva hommikuringiga ja rääkisime, kuidas olime nädalavahetust veetnud.
Kolmandas klassis käisime palju teatrites ning muudel väljasõitudel. Suurt au ning rõõmu tegi meile õpioskuste olümpiaadi I koht. Meie klassi esindasid Annika, Annemai ja Magnus.
Neljas klass on meie viimane klass koos esimese klassijuhatajaga. Koos viienda klassiga käisime õppeekskursioonil. Ees ootab klassi lõpetamise piknik Annika vanaema ja vanaisa juures.
HELENA

Piknik Rääka talus toimus 30. mail.









Saabujaid tervitasid lahkelt Rääka karu ja Annika ema Kaja.

Algas maastikumäng lastele. Isad on kontrollpunktides, emad katavad samal ajal peolauda.

Auhindu maastikumängu eest jagus kõigile.










Köievedu isade ja IV klassi laste vahel lõppes laste võiduga.


Algklassides oleme teinud palju erinevaid näitusi. Oleme kooli toonud juurvilju ja puuvilju, teinud ilusaid võileibu. Kõik, kes näitust korraldasid, said päevikusse kiituse. Ilusate võileibade eest saime kleepsu.
Ma olen enda klassiga väga rahul. Oleme lõbusad ja rõõmsad lapsed.
VIVIKA

Esimesse klassi tulles ma kartsin natuke. Ma arvan, et see oli sellepärast, et ma ei tundnud mitte kedagi. Juba teisel koolipäeval tuli klassi uus õpilane Keith. Siis arvasin, et iga päev tulebki juurde veel üks laps.
Meie klassis on veel olnud Teele ja Simson, kes nüüd õpivad teistes koolides.
Teises klassis enam nii väga kooli minna ei viitsinud. Neljapäeviti kehalise kasvatuse tundide ajal hakkasime Olustveres ujumas käima. Oleme käinud ühistel jalgrattamatkadel, võistlustel, veeparkides.
Kõige rohkem meeldis mulle neljas klass, aga tegelikult tahaks ma esimesse klassi tagasi minna.
JAN-ERIC

Esimese klassis ei pandud meile hindeid, vaid "tublisid" ja "kiituseid". Oma esimese tunnistuse üle olin väga rõõmus. Juba esimeses klassis olid meil klassipeod ja teised üritused.
Teises klassis läks meie klassist ära Teele. Teele oli tore tüdruk. Ma mäletan teda siiani.
Esimesest klassist peale on mu lemmiktunniks kehaline kasvatus
KRISTJAN


Esimesel koolipäeval saime kätte õpilaspiletid. Need olid kollast värvi.
Meie klass on olnud väga aktiivne. Meil on olnud palju tegemist. Parim ettevõtmine on olnud jalgrattamatk. Alati oleme käinud erinevates kohtades.
Neljandas klassis läks õppimine raskemaks. Mulle tegi muret kahekohalise arvuga korrutamine ja kaashäälikuühendi kirjutamine, aga nüüd olen sellest murest üle saanud. Kõik need neli aastat olid toredad!
LYLIJA

Mul on nelja aasta jooksul olnud erinevad pinginaabrid. Teises klassis istusin Teelega, kolmandas Lylijaga ja praegu Vivikaga. Käin mudilaskooris ja draamaringis. Minuga ühes klassis käivad kaksikud tüdrukud Karina ja Kristina. Klassi parimad on Annika ja Magnus.
ROSANGELIKA

Esimesse klassi minnes arvasin, et nüüd olen tõeliselt suur poiss. Olin väga tähtis, sest sain kooli minna. Uhke tunne oli marssida suurte õpilastega ühises rongkäigus.
Sain endale päris mitu uut sõpra.
Meie klass on täitsa tore. Meil on olnud palju vahvaid üritusi. Mulle meeldis väga talvine üritus Saeveskis, kus me kelgutasime ja vorsti küpsetasime.
Neli aastat on olnud väga toredad ja need möödusid kiiresti.
MARTI

Kõik neli aastat on olnud erinevad. Samamoodi, nagu kõik klassis olevad lapsed on erinevad. Küll hobide, välimuse, isiksuseomaduste, riietuse ja veel paljude asjade poolest erinevad.
Neli aastat on olnud pikk aeg. Selle ajaga on meie klass jõudnud palju ette võtta. Eks ikka sellepärast, et oleme olnud väga aktiivsed. Me oleme jõudnud käia ekskursioonidel Eestimaa erinevates paikades, vaadanud teatrietendusi erinevates teatrites.
Oleme veetnud koolis väsitavaid ja igavaid koolitunde ja huvitavaid ning lõbusaid koolipäevi.
Igal aastal oleme alustanud ja lõpetanud oma kooliaastat Lembitu juures seistes ja kuulates ning vaadates tähtsaid tegelasi.
Aastate jooksul oleme kasvanud ja targemaks saanud, aga ka lollusi teinud ja vahel liiga lapsikud olnud. Oleme õpetajaid välja vihastanud ja neilt kiita saanud. Õnneks on juhtunud meie klassis ka väga naljakaid olukordi.
ANNEMAI

Meenutuste tund: Neli aastat üheskoos.

On 1.september 2004.a. ja algab kool. Ma tutvun oma klassikaaslastega, kelle hulgas on ka üks välismaalane. Tema nimi on Jorine. I klassi alustas 24 õpilast. Meie klass oli viimane, kes oma kooliteed alustas väikeses koolimajas. Selle aasta jooksul toimus palju erinevaid üritusi: värvide päevad, jõululaat ja päkapiku postkast, sõbrapäeva tähistamine, erinevad v äljasõidud teatritesse ja mujale.
III klassist jääb meelde õpioskuste olümpiaadi võit.
ANNIKA

Me oleme nüüd üheskoos juba 4.klassis. Meie klassis on olnud 24-25 last. Praegu on 12 tüdrukut ja13 poissi. Nelja aasta jooksul olen endale saanud palju sõpru. Minu parim sõber on Helena. Poisid on meie klassis ka päris head ja nutikad.
Ma kartsin alguses, kui ma kooli läksin, et ma ei leia endale sõpru, sest olen hollandlane. Aga sõbrad leidsin endale väga kiiresti. Õpetaja ja tüdrukud aitasid mul endale sõpru leida.
JORINE

Esimese klassis oli huvitav see, et sööma tuli minna suurde koolimajja ja seda iga ilmaga, nii vihma kui tuisuga.
Teist aastat alustasime suures koolimajas. Saime endale ilusa avara klassiruumi ja suure uhke spordisaali.
Kolmandat aastat ootasin põnevusega, sest siis hakkasime õppima esimest võõrkeelt ja arvutiõpetust, mis on minu lemmik.
Nüüd oleme lõpetamas neljandat kooliaastat. Oleme lahkumas armsaks saanud klassiruumist ja õpetajast, kes on meie pärast tundnud nii rõõmu kui muret.
Meelde on jäänud põnevad ekskursioonid, jalgrattamatkad, teatrikülastused, klassiõhtud, osavõtt 2007.aasta laulu-ja tantsupeost.
JAN-ERIK

I ja II klassis olid klassikaaslased väga sõbralikud. Kõigile meeldis õppida, mängida ja sporti teha. Kolmandas klassis hakkas juba suuri jamasid tulema. Kaklemised täna ja järgmisel päeval jälle ....
Kiituskirjaga lõpetas III klassi viis õpilast.
Neljandas klassis läks raskemaks kui varem. Kui aga kuulad korralikult ja teed kodused tööd ära, siis pole raske midagi.
Nüüd oleme suuremad ja targemad. Me ei jookse enam niipalju ringi ja püüame näidata endast väiksematele eeskuju.
MAGNUS

Neli aastat tagasi, esimesel septembril, alustasin ma oma kooliteed. Praeguste klassikaaslastega saime sel hetkel üheks klassiks. Aabitsat vastu võtma saatis mind gümnaasiumi tüdruk. Temast on mul mälestuseks pilt viimase koolikella päeval.
Väga tore päev oli sel kevadel kui käisime kõik koos metsa istutamas.
Neljast esimesest kooliaastast jäävad mulle kaunid mälestused kogu eluks. Me oleme kasvanud ühtseks klassiks. Enamuses oleme ühte meelt ja loodan, et oleme seda ka edaspidi.
EGERT-STEN

I klassis oli palju lapsi. Mulle meeldis väikses koolimajas, kus nüüd on kultuurimaja, Seal oli tore möllata, sest seal oli vähe rahvast.
II klassis läksime suurde koolimajja. Algul oli väga imelik olla, aga siis harjusime. Õppimine läks raskemaks ja vahel tuli väsimus peale.
III klassis hakkas juhtuma pahandusi ja tuli ette kaklusi. Päris raske oli inglise keel, aga kunsti ja matemaatika tunnid olid lahedad.
IV klassis tuli meile uus poiss Alex. Temaga koos saab palju nalja. Varsti saab kool läbi ja lõpuks algab suur ja lõbus vaheaeg.
KRISTEN

Esimeses klassis sain ma aabitsa ja terve klassitäie uusi toredaid sõpru. Koos pidasime palju toredaid pidusid ja teisi üritusi.
Nende aastate jooksul on meie klassi tulnud palju uusi poisse, aga osa neist on ka uuesti ära läinud. Ma saan oma klassikaaslastega hästi läbi. Minu arust on meil tore klass ja õpetaja, kes on viitsinud meiega palju rännata. Me oleme koos veetnud neli lõbusat ja toredat kooliaastat.
ERLEND

Kui ma läksin esimesse klassi, siis olin ma väga väike ja elevil, sest läksin esimest korda koolimajja õppima. Me pidime koolis tegema kergeid asju, mis siis tundusid meie jaoks väga rasked.
Teine klass oli raskem. Iga tund pidime rohkem tööd tegema.
Kolmandas klassis läks mul asi käest. ma ei viitsinud enam õppida. Aga võtsin ennast kokku ja lõpetasin ka kolmanda klassi heade hinnetega.
Neljandas klassis oli juba alguses raske ja on siiani. Loodan, et lõpetan klassi heade hinnetega.
HENDRIK

Uskumatu, kuidas aeg lendab! Tänaseks saab juba neli aastat, kui me esimest korda kohtusime, et alustada kooliteed. Nii mitmedki klassikaaslased olid tuttavad juba lasteaiast. I klassis istusime kõik pingis üksi.
Minu klassikaaslased on kõik väga toredad. Me saame väga hästi läbi. Vahel tuleb ette ka tülisid ja ütlemisi, aga me suudame ruttu ära leppida.
Neli aastat on olnud väga tore ja huvitav aeg. Soovin kõikidele toredat kooliaasta lõppu! Kohtumiseni sügisel!
ANETE

Ühe asta käisin Olustvere Põhikoolis, siis tulin Suure-Jaani Gümnaasiumi II klassi. Juba suvel sain endale kolm sõpra: Kristeni, Erlendi ja Egert-Steni. Koolis kohtusin uute sõpradega. Kui II klassis läks Keith ja III klassis Simson meie klassist ära, siis olin kurb. Nemad olid minu parimad sõbrad.
Mulle ei meeldi koolis kunstiõpetuse ja käsitöö tunnid, sest peab joonistama, värvima ja meisterdama. Kolmandas ja neljandas klassis tegime siidimaali, need tööd olid väga ilusad.
Mulle meeldivad matemaatika, loodusõpetus ja kehaline kasvatus.
Kui neljas klass läbi saab, olen algklassid lõpetanud.
RÜNNO

Esimesest klassist mäletan, et väiksesse koolimajja toodi meile iga päev saiakesi. Peale tunde käisime suures koolimajas lõunat söömas.
Nelja aasta sisse on mahtunud palju väljasõite, jalgrattamatku, klassipidusid ja palju huvitavaid üritusi. Vahel on meil naljagi tehtud, koolipäevadeks erinevaid riietumisstiile valitud. Kogusime palju tarkust. Kool on tegelikult üks tore koht, aga nüüd on aeg meie asemele lasta klassiuksest sisse uus esimene klass.
KRISTINA

Mina õppisin kaks ja pool aastat Karksi-Nuia Gümnaasiumis. Suure-Jaani Gümnaasiumisse tulin kolmandas klassis. Eelmises koolis olin ma viieline, aga praegu on mul neljad ja viied. Arvan, et see on sellepärast nii, et mul oli raske uue kooliga harjuda. Paljud õpikud ja töövihikud olid ka teistsugused kui vanas koolis.
Algul ajasin klassis segamini Erlendi ja Hendriku nimed, aga ajapikku hakkasid kõik nimed selgeks saama.
Viimati käisime klassiga huvitaval ekskursioonil Lõuna-Eestis. Käisime Hinni kanjonis, Ööbikuorus ja Suurel Munamäel.
KRISTO

Enne Suure-Jaani Gümnaasiumi käisin ma Kildu Põhikoolis. Meie klassis oli 9 õpilast. Uuest koolist olen saanud palju häid sõpru ja minu hinded on palju paremaks läinud. Mulle meeldib see kool, sest siin on suured ruumid, head sõbrad. Veel meeldib mulle koolis kohvikus käia ja see, et sööklas võib endale ise toitu tõsta.
ALEX

Kui läksin ükskord kooli,
istusin oma esimesse koolitooli.
Uudistasin koolimaja,
mis praegu on kultuurimaja.

Meil õpetajaks oli Piir.
Ma kuulsin valesti ja hüüdsin:"Tiir".
Klasssikaaslaseid on palju,
kõik on tugevad kui kalju.

Me tihti käinud teatrites
ja mõnel korral kinos.
Veekeskustes oli jummala lahe,
suuremaks muutus ujumistahe.

Meist keegi ei saa ilma klassita,
nagu hommikul kohvitassita.
Nii nagu suures tantsuhoos
meil neli aastat möödund koos.
KARINA

Klaveriklassi kontsert

Täna, kell 17.30,toimus klaveriklassi kevadkontsert heliloojate Kappide majamuuseumis. Kertu õpib õpetaja Riina Mankini juures klaverit esimest aastat ja seega oli täna tema esimene esinemine.Kokku oli õpetaja Riinal ja õpetaja Agel õpilasi kolmteist. Oli närveerimist, väikseid apsakaid ja palju ilusat muusikat.

Metsapäev Kabala metskonnas

Esmaspäeval, 26.mail, käisime Kabala metskonnas. Metskonna kontori juures saime kokku Kristjani isaga, kes jagas kõigile metsanädala kleepsud. Selle aasta metsanädala moto on "Kui kasvab mets, kasvab ka Eesti!"
Seejärel sõitsime vaatama Järvamaa vanimat tamme. Saare-Siimu tamm on arvatavasti 400 aastat vana. Tamm on seest õõnes. Õõnsusesse mahtus eraldi 12 poissi ja 12 tüdrukut. Tamme ümbermõõt on 6,2 m. Kaheksa poissi ulatusid ümber tamme kätest kinni hoidma.












Saare-Siimu tamme juurest sõitsime Tagametsa raiesmikule kuuski istutama. Kuuseistikud olid väikestes pottides kasvanud kaks aastat. Puid istutatakse istutustoruga. Kristjani isa näitas, kuidas istutamine käib.
Pidime moodustama 4-liikmelised grupid. Üks laps kandis kuuseistikuid, üks istutas, üks tallas istutuskoha kinni ja üks pani istiku ümber "kitse kandiku". "Kitse kandik" on lagunevast materjalist alus, mis kaitseb taime umbrohu eest. Kuna see alus teeb taime kitsedele paremini nähtavaks, ongi metsamehed sellele nimeks pannud "kitse kandik". Iga laps sai kõiki töid proovida. Kokku istutasime 280 kuuseistikut.


Kui istutustöö sai tehtud, siis läksime leppade vanust mõõtma. Selleks kasutavad metsamehed juurdekasvupuuri. Sellega puuriti puu keskele väike auk, mis eriti puud ei kahjusta. Puurimise tagajärjel eemaldus puu seest nagu peenike kõrsik, millelt sai aastarõngaid lugeda. Saime lepa vanuseks umbes 33 aastat. "Lepakõrsiku" omanikeks tahtsid kõik saada ja oma käega puurimist proovida.


Veel näitas Kristjani isa erinevaid võimalusi puude mõõtmiseks. Selleks oli tal pisike aparaat, mille sisse pidi vaatama ja õige numbri leidma. Enne aga pidi umbkaudselt puu kõrgust hindama ja sobivale kaugusele minema. Lepa kõrguseks saime 18 meetrit. Puu kõrgust saab mõõta ka toki abil, mis on mõõtja käe pikkune. Kätt tuleb hoida täisnurga all ja liikuda nii kaugele, et puu oleks toki pikkune. Seejärel tuleb vahemaa puuni ära mõõta.


Edasi sõitsime vaatama metsavendade punkreid ja mälestusmärki metsavendadele . Mälestusmärk oli püstitatud kividest, mis on kokku toodud erinevatest riikidest. Punkrid on alles hiljuti taastatud ja korrastatud nii, et neisse sai ka sisse ronida.


Lõpuks kogunesime lõkkeplatsile, kus Kristjani isa jagas igale "Metsasliikuja meelespea" ning tänas tehtud töö eest. Lisaks kutsus ta meid suvel matkaradadele matkama.

Aitäh Kristjani isale toreda metsapäeva eest!

(valik laste kirjutatud mõtteid toredast päevast)

PS! Neli aastat tagasi, kui praegune klass alustas oma kooliteed, istutasid abituriendid meile oma puu - kase. Kask on jõudsasti kasvanud.


Nüüd on igaüks meist puu ka oma käega kasvama pannud. Loodame, et neist kasvab ilus kuusik.

Tore uudis

Projekt "Tere, kevad!" lõpeb suvelaagriga.
2008. aasta suvelaagrisse on kutsutud esindajaid järgmistest
gruppidest:

Aegviidu Põhikool
Fr. Tuglase nim. Ahja Keskkool
Imavere Põhikool
Kõmsi Lasteaed-Algkool
Parksepa Keskkool 2
Pärnu Vanalinna Põhikool
Risti Põhikool, Risti
Suure-Jaani Gümnaasium 4
Tõrva Gümnaasium
Põltsamaa Ühisgümnaasium

Valimisel arvestati kõiki projekti tegevusi ja gruppide osalusaktiivsust. Kohe päris kindlasti ei saanud nimekirja kõik tublid, sest projektis osales ligi 350 grupi.

Igast koolist oodatakse laagrisse 3 inimest: 2 last ja õpetaja. Meie klassist osalevad tublid loodusevaatlejad ANNIKA SAAR ja JAN-ERIC KREITSMAN.

Inimeseõpetuse tund: Töö ajalehega.

Tänases tunnis me lugesime ajalehti ja otsisime erinevat teavet. Meil olid ees küsimused ja paber vastuste jaoks. Küsimused olid kõigil samad, aga ajalehed erinevad. Otsisime ajalehest "Kõige kuumemat" uudist, eesti ja välismaa poliitikuid, sportlasi, kriminaalseid uudiseid ja reklaami.Kõige rohkem loeti SL Õhtulehte.

Egert-Sten

















Ajalehte võib lugeda igas asendis...

Spordipäev

19.mail oli 1.-4.klasside spordipäev. Võistlesime palliviskes, kaugushüppes, 60m ja 600m jooksus ning teatejooksus. Teatejooksu võitsid I ja IV klass.
Erlend




















Spordipäev algas rivistuse ja soojendusega.




















MEIE KLASSI TUBLID SPORTLASED:

60m jooks:
poisid: JAN-ERIC I-II koht, ajaga 10,2
EGERT-STEN I-II koht, ajaga 10,2
ERLEND III KOHT, ajaga 10,6
tüdrukud: MAILIIS I-II koht, ajaga 10,5
ANNEMAI I-II koht, ajaga10,5
KERTU III koht, ajaga 11,2

kaugushüpe:
poisid: JAN-ERIC I koht, tulemusega 3,44
EGERT-STEN II koht, tulemusega 3,41
KRISTEN III koht, tulemusega 3,12
tüdrukud: ANNEMAI I koht, tulemusega 3,45
KERTU II koht, tulemusega 3,02
JORINE III koht, tulemusega 2,90

pallivise:
poisid: KRISTO I -II koht, tulemusega 36 m
JAN-ERIK I- II koht, tulemusega 36 m
JAN-ERIC III koht, tulemusega 35 m
tüdrukud: ANNEMAI I koht, tulemusega 30m
JORINE II koht, tulemusega 28m
KRISTINA III koht, tulemusega 25m

600 m jooks:
poisid: KRISTEN I koht, tulemusega 2.14,8
JAN-ERIC II koht, tulemusega 2.15,7
EGERT-STEN III koht, tulemusega 2.24,6
tüdrukud: MAILIIS I-II koht, tulemusega 2.20,9
ANNEMAI I-II koht, tulemusega 2.20,9
KERTU III koht, tulemusega 2.28,2

Meie tööd: LILLED JA LIBLIKAD

Annemai ja Kertu tööd.









Annika ja Vivika tööd.










Mailiisi ja Rosangelika tööd








Kristina ja Erlendi liblikad.








Magnuse ja Vivika liblikad.









Jan - Eriku ja Mailiisi liblikad.









Karina ja Annemai liblikad.

Suure-Jaani valla algklassiõpilaste päev

Täna, 16.mail toimus lauluväljakul valla algklasside päev. Kohal olid kõik koolid peale Tääksi. Kõigepealt toimus mudilaskooride ühislaulmine. Seejärel tervitasid kohalolijaid valla haridusnõunik Jüri Hansen ja Suure-Jaani kooli õppealajuhataja Urve Siimsoo. Siis esinesid järgemööda kõikide koolide lapsed. Pärast esinemist jagati meid rühmadesse. Kokku oli 25 rühma. Kõik rühmad pidid läbima 9 kontrollpunkti. Igas punktis oli aega 10 minutit. Siis kõlas pasunahüüd ja tuli edasi liikuda järgmisse punkti. Vaja oli teha mõistekaarti, ennast joonistada, kuulata õpetlikku juttu koduvallast, prügi sorteerimisest ja puukidest, mängida hiilimismängu, lahendada salakirju, joonistada plakat koduvallast ning panna kirja iga õpilase nimi, kool ning klass. Lõpuks tänati kõiki kommi ja kaardiga. Oli tore päev!

Ulvila kooli õpilaste näitus

Sel nädalal on meie koolis külas sõbrad Soomest Ulvila koolist. Soome õpilased elavad peredes. Ka Mailiisi ja Jan-Ericu peres on külalised Soomest. Täna eksponeerisid Ulvila õpilased oma näitust aulas ning käisid meie klassi õpilastele esinemas. Osalesime ka soomlaste korraldatud viktoriinis, milles oli 10 küsimust Soome kohta.
Kõige edukam viktoriinis oli ANNIKA, kes sai auhinnaks Ulvila võtmehoidja, rinnamärgi ja Ulvilat tutvustavat kirjandust.

Õppeekskursioon Lõuna-Eestis

VÕRUS käisime me FR.R. Kreutzwaldi pargis. Fr.R.Kreutzwald oli arst ja lauluisa, kes kirjutas ka eepose "Kalevipoeg". Pargis asuva lauluisa kuju on teinud A.Adamson. Park asub Tamula järve kaldal. Üle järve on ehitatud ilus rippsild. Kõik Võru vanalinna tänavad on täisnurksed.
(Helena, Mailiis, Rosangelika, Vivika, Alex, Rünno, Karina, Kristina)
HINNI KANJONI juurde sõitsime bussiga. Siis jalutasime läbi metsatuka ja laskusime kanjonisse mööda pikka treppi. Kanjonis jalutasime mööda laudteed. Kahelpool teerada olid kõrged liivakivist seinad. Nende vahelt voolasid allikad. Hinni kanjon on ainulaadne Eestis. Ta asub eramaal.
(Kristjan, Jan-Eric, Erlend, Anete, Hendrik)
RÕUGE ÖÖBIKUORUS käisime Vesioinaid vaatamas. Jan-Eric tahtis üle oja hüpata, aga kukkus vette. Kevin vajus muda sisse, sest ei liikunud ettevaatlikult. Poisid said külmas vees oma sokke, jalgu ja jalanõusid pesta. Ööbikuorus nägime ka viinamäetigusid, keda eriti palju elab Saaremaal. Jalutasime Ööbikuorus ja kuulasime ööbikute laulmist. Võimalus oli kiikuda külakiigega ja imetleda Rõuge Suurjärve vaatetornist. Agaralt kasutati võimalust ostan suveniire ja osaleda õnneloosis .
(Annika, Lylija, Jan-Erik, Kristo)
SUUR MUNAMÄGI on Baltimaade kõrgeim tipp. Merepinnast on on see 317,6m ja koos vaatetorniga 346,7m. Suur Munamägi asub Võrumaal Haanja vallas. Tornist avaneb vaade 50km raadiuses. Üle poole maastikust kattis mets. Torni sai minna jalgsi või sõita liftiga.
(Magnus, Egert-Sten, Jorine, Kristen)
VÄLLAMÄGI on Eesti teine kõrgeim suurküngas (304m). Käisime mööda metsarada, mille ühel poolel kasvas istutatud ja teisel poolel looduslik mets. Mets on nii kõrge, et seda nimetatakse kuue palgi metsaks. Vällamägi on püha mägi. Kord olevat üks mees teinud Vällamäel röövraiet. Pärast seda juhtus temaga kogu aeg õnnetusi: maja läks põlema ja rasked haigused kimbutasid teda sageli. Möödusime ka uhtorust, mida kohalikud elanikud kutsuvad TSORI.
Vällamäel on ilus RMK puhkemaja, mille ees lõkkeplatsil võtsime einet. Kahjuks ei saanud me mäe tippu, sest tee oli väga märg.
(Marti, Annemai, Kertu, Gerthard)