Maalisime pudeli peal siidi

Juba mitu kunstiõpetuse tundi oleme tegelenud õhkõrna materjali - siidiga. Nüüd on meie linikud valmis ja klassis näitusel kõigile vaatamiseks üles riputatud.

OSKAME VÄÄRTUSTADA KAASLASI

Täna kirjutasime jutukesi klassikaaslastest, kes vääriksid kiitust. Üheksa lapse arvates väärib kiitust ANNEMAI.
ANNEMAI - viieline tüdruk, on vahva sõber ja lahe klassikaaslane, lahke, lõbus ja abivalmis, saab iga asjaga hästi hakkama, osav tennisemängus ja rahvastepallis, kiire jooksja, käib kahes kunstiringis, nukuringis, kergejõustiku- ja rahvastepallitrennis, oskab ilusa käekirjaga kirjutada, ilusaid pilte joonistada, kududa, heegeldada ja õmmelda.

Kaks last tahavad kiita KRISTJANIT ja kaks last MAILIISI.
KRISTJAN - tark ja tugev poiss, vinge ja lahe kaaslane, lahke ja sooja südamega, selline sõber, kellega võiks koos igale poole minna, teeb mõnusat nalja, õpib hästi, vahel räägib sõpradega inglise keeles.

MAILIIS - vaikne ja rahulik tüdruk, hea õpilane, hea joonistaja, jookseb kiiresti, armastab nalja teha. Kui tuju on paha, siis ainult Mailiisile otsa vaadates läheb juba tuju paremaks ja hakkan headele asjadele mõtlema.

Kaaslaste arvates väärivad kiitust veel: KERTU, ANNIKA, JORINE, HELENA, MARTI, HENDRIK, EGERT - STEN ja JAN- ERIK.

Anete tulbid

Anete käib Suure - Jaani valla noortekeskuse kunstiringis maalimas. Täna imetlesime tema maalitud tulpe.

Suure - Jaani Valla joonistusvõistlus

Suure -Jaani Vallavalitsus kuulutas välja joonistusvõistluse "Minu kodukoha Suure - Jaani valla olevik ja tulevik". Joonistada võib järgmistel alateemadel:
Päikesepaiste ehk mis sulle oma kodukohas meeldib
Pahupool ehk mis sulle oma kodukohas ei meeldi
Tulevik ehk millisena kujutad sina ette Suure - Jaani valda 7 aasta pärast.

Meie klassi pildid said sellised.

PÄIKESEPAISTE: Ilus järv puskkaevuga, pardid ja vesiroosid, paviljon ja kiik.
PAHUPOOL: Räämas majad, katkised aiad, koristamata majaümbrused, lagunevad kõnniteed.
TULEVIK: Asfaldteed, kõnniteed, korrastatud majad, lastele mänguväljak, rohkem kauplusi, kino ja teater, raudtee läbi Suure - Jaani, ujula ja rand.

Kristol on sünnipäev

Täna on Kristol sünnipäev,
seda ei juhtu iga päev.
Sünnipäevalaps, ole ikka virk ja kraps!
Palju õnne!

Kuidas ma endale nime sain?
Minu vanaisa pani minu emale nimeks Kristi. Siis, kui mina sündisin, pani minu isa mulle nime ema nime järgi. Nii saingi nimeks KRISTO.

Igal rühmal oma lipp

Lippude kavandid valmisid rühmatööd tehes.

GERTHARD, KRISTJAN, JAN - ERIK, ERLEND
Näod lipul on meie rühma liikmed, värvid näo ümber on lemmikvärvid. Kollane rist tähistab päikesevalgust ja pruun ruut meie kõigi sõprust.


KERTU, MAILIIS, LYLIJA, RÜNNO
Roheline värv on looduse värv, pruun on loomade värv, punane värv näitab hoolivust ja headust, kollane värv soojust. Loomad on meie sõbrad.

ANNIKA, ROSANGELIKA, KRISTO
Lipul on iga meie rühma liikme lemmikvärv, iseloomulik sümbol ja sünnikuupäev.

ANNEMAI, ANETE, VIVIKA, KRISTEN
Lipul on kõik meile vajalikud asjad: puhas loodus, päikesevalgus, uni ja mäng.


MAGNUS, MARTI, KARINA, KRISTINA
Lipul olevad värvid on meie lemmikvärvid. Number 4 näitab liikmete arvu meie rühmas.

HENDRIK, JAN - ERIC, JORINE, HELENA
Lipu ärvid on võetud loodusest: kollane päike, roheline muru, sinine vesi. Karu lipu keskel tähistab seda, et kõik meie rühma liikmed on looduses kohtunud karuga.

Konna musi

Lennukist kukkus välja neli muinasjuturaamatut. Üks kukkus pähe magavale karule, teine keset jänese söögilauda, kolmas rebasele vanni ja neljas hundi jalgratta ette. Karu ei teinud saadud matsust väljagi, teised loomad asusid raamatut lugema. Kõik said loetud muinasjutust teada, et kui konna suudelda, muutub see printsessiks. Jänes tahtis printsessi endale naiseks - temast saaks siis kuningas. Rebane ihkas ainult printsessi krooni - tema oleks siis metsas uhkeim loom. Hunt aga plaanis printsessi lihtsalt nahka pista. Kõik kolm asusid teele järve poole.
Järve kaldal istus kolm konnatüdrukut, kes unistasid kasvõi ühest konnapoisist, kellega võiks kordamööda tantsida. Konnapoissi ei paistnud kusagilt. Tema asemel ilmusid järve äärde jänes, rebane ja hunt, kõigil huuled torus. Ja enne kui konnatüdrukud arugi said, olid nad ära musitatud. Aga muinasjutt oli valetanud. (lühendatult Andrus Kivirähki muinasjutt "Konna musi".

TÖÖTAGE RÜHMAS JA PAKKUGE OMA LAHENDUS!
Kuna konnad printsessideks ei muutunud, läksid hunt, rebane ja jänes minema. Nad ei tulnud enam kunagi järve äärde tagasi.
Tuli kevad. Karu ärkas üles ja leidis raamatu. Ta läks järve äärde jooma ja luges seal ka raamatu läbi. Karu kohtas kolme konnatüdrukut ja mõtles, et peaks muinasjutu järgi tegema. Ta hakkas konnatüdrukuid suudlema. Üks neist muutuski printsessiks ja nüüd sai karust kuningas. Sellest ajast saadik ongi karu metsa kuningas. (ANNEMAI, ANETE, KRISTEN, VIVIKA)

Hunt, jänes ja rebane suudlesid ühe korra igat konna. Konnad sulpsasid vette ja ujusid teisele kaldale. Hunt, rebane ja jänes ei julgenud vette minna ja üritasid konnadele järele joosta. Aga jõud sai otsa ning loomad läksid oma teed.
Teisel kaldal märkasid konnatüdrukud konnapoissi. Nad ujusid tema juurde. Konnatüdrukud tantsisid kordamööda konnapoisiga valssi. Sellest ajast peale elasid konnatüdrukud ja konnapoiss õnnelikult edasi ja tantsisid valssi ööd ja päevad läbi. (ANNIKA, MARTI, MAGNUS, KRISTO)

Jutud valmisid eesti keele tunnis.

Klass sai sinililli täis!

Annika ja Erlendi sinililled.

Erlendi ja Vivika nartsissid. Kristo ja Annika nartsissid.

I koht tennisevõistlustel

Suure - Jaani valla meistrivõistlustel
tennises saavutas tüdrukute
liigas I koha
ANNEMAI MUTSO.
Palju õnne!

Jan - Erikul on sünnipäev

Et täituksid alati kõik sinu soovid,
et läheks kõik korda, mis iganes soovid!

Kuidas sain endale nime?

Emal ja isal oli kokkulepe, et kui sünnib tütar, paneb nime ema ja kui poeg, siis isa.
Sündis poeg - MINA. Kindlasti pidi olema kaks eesnime. Esimene variant oli Alex - Anders. See langes kohe ära, kuna väljaöeldult kõlab see nagu Aleksander ja eeldab hüüdnime Sass. Järgmine variant oli Karl - Robert. Ühel peretuttaval on aga poeg Karl ja isal sõber Robert, nii langes ka see variant ära. Tädi Ülle pakkus nimeks Paul - Erik, aga see on jälle üsna tuntud tegelase nimi. Meeldima jäi Erik. Siis hakati juurde sobitama teisi nimesid ning tuli juurde nimi Jan. Nii sündiski Jan - Erik.
Kõige naljakam on see, et onu Heiki pani mulle hüüdnimeks Sass.

Mida õppisid poisid?

Poiste tundi andis õp.Roman Aver. Ta tutvustas meile masinaid, mis olid tööõpetuse klassis ja rääkis, kuidas need töötavad ning kuidas neid käsitleda. JAN - ERIK
Üks masin oli selline, millega sai lauda õhemaks teha. See oli höövel. Teine masin, millel olid erinevad kettad ja mis tegi puu ümmarguseks, oli frees. Veel oli selles klassis ketassaag. Sellega sai hästi pikemaid puid tükeldada. MARTI
Seal oli ka masinaid, mis lõikavad, puurivad, lihvivad. Nendega töötamisel peab kandma prille. Need ei ole tavalised prillid, vaid tööprillid. Vineerisaega saagimisel tuleb saagi hoida otse, muidu võib tera kõveraks minna ja saeleht murduda. HENDRIK
Ma õppisin selles tunnis, et ei tohi kuskile näppe ette või vahele panna. MAGNUS
Sain teada, et kui paned käe masina vahele, läheb see otsast nii, et ei tunnegi. Iga tööriistaga tuleb rahulikult töötada. KRISTJAN
Meie saime proovida vineerisaega saagimist. Mina saagisin välja näokuju. See oli tore!
EGERT - STEN
Kõigepealt joonistasin oma nimetähe ja saagisin selle välja. ERLEND
Me vaatasime veel teiste poiste töid, mida nad olid tundides teidnud. Seal oli karikaid, püsse, lennukeid. GERTHARD
Mulle meeldis puutöö tund, sest mulle meeldib puust asju teha. KRISTO
Pärast tundi tegime oma töödest klassis lauale näituse ja õpetaja pildistas neid. Mulle meeldis see üllatus väga. JAN - ERIC

Mida õppisid tüdrukud?

Meil käis külas maniküürija ja kosmeetik Evelin Paas. Ta rääkis meile, kui tähtis on, et tüdrukud oma välimuse eest hoolitsevad. Välimuse järgi saavad teised meist esimese mulje ja kui see on hea, siis on meil kergem suhelda. MAILIIS
Käsi peab hooldama, et need oleksid ilusad ja puhtad. Ma õppisin seda, kuidas käte eest hoolitseda. VIVIKA
Tüdrukute tunnis me õppisime maniküüri ja natuke meikimist. Maniküüri alustatakse õige vee tegemisega. Selleks on vaja sooja vett, sidrunihapet ja seepi. KARINA
Pane käed vette ja lase natuke liguneda. Siis pane küünevalli eemaldajat, võta spetsiaalne puupulk ja lükka küünevalli sissepoole. Seejärel viili küüned, pane küüntele õli ja hõõru hoolega. HELENA
Küüsi peab viilima pehme küüneviiliga. LYLIJA
Mina tegin maniküüri Helenale ja Helena mulle. JORINE
Küüsi lakkides ei sobi meievanustel tüdrukutel kasutada tumedaid värve. Küünte hoolduseks võib kasutada ka tavalist toiduõli. ANETE
Ma õppisin, kuidas oma küüsi ja nägu korras hoida. Küünte hooldamiseks läheb vaja ravivat küünelakki, erilist puupulka ja õli. Oma emade kosmeetikat ei tohi kindlasti kasutada, sest need on mõeldud pigem kortsudele. ANNEMAI
Veel rääkis kosmeetik, et meie vanuses tüdrukud peavad oma nägu puhastama juba näoveega. Me saime seda ka katsetada. See tund oli kasulik ja õpetlik kõikidele tüdrukutele ja selliseid tunde võiks meil veel olla. ANNIKA

Poiste tund

III klassi poisid käisid täna poiste käsitööklassis õpetaja Roman Averi juures meisterdamas. Algul tutvustas õpetaja Roman töövahendeid ja ohutustehnikat. Seejärel joonistati vineerile kujundid ja hakati neid välja saagima. Poisid ainult nohisesid omaette ja tundsid mõnu nö. meestetööst.


Ise tehtud - hästi tehtud!

Tüdrukute tund

Täna oli III klassi tüdrukutel külas kosmeetik Evelin Paas, kes õpetas tüdrukutele, kuidas teha maniküüri ning kuidas hoolitseda oma näonaha eest.

Tütarlapses peab kõik kaunis olema.