Matk Linnamäele

Metsamängus osalesid kõik matkajad. Võistkondades oli üks õpilane igast klassist. Üheskoos tuli sorteerida prügi, leida metsast üles suur kivi, korjata käbisid ning visata täpsust, tunda puid ja teada, kes on puude sõbrad ja vaenlased, otsustada kuhu ja kuidas võib teha lõket, mis saab metsas kasvavatest puudest.


Täpsust visati kümne käbiga. Viskama pidid kõik võistkonna liikmed.

Lugusid jahiriistadest ja erinevatest jahipidamise viisidest pajatas Aivar Paas. Kui oli olemas püss, ei jäänud ka pauk tulemata.

Kõige lõpuks peeti ühine piknik. Kooliaasta lõpetamise puhul tõid kokatädid isegi kringli kohale.


III klass enne koduteele asumist.

Jorinel on sünnipäev

Soovime taevasina silmadesse,
päiksekulda naeratusse,
soojust kevadilmadesse,
õnne, rõõmu südamesse!

Kuidas ma endale nime sain?

Minu ema ja isa rõõmustasid kui ma sündisin ja tahtsid mulle väga erilise nime panna. Nad ei teadnud ühtegi niisugust nime ja hakkasid siis raamatust otsima. Nad leidsid nime JORINE. Isa ja ema meelest oli see väga ilus nimi ja nüüd ongi mul selline nimi.

Meie tööd

Mailiisi lehm, Annemai põdrad, Annika siil, Kertu hobused ja Kristjani kaamel

Edukate õpilaste vastuvõtt Suure - Jaani vallavalitsuses

Suure - Jaani vallavanem kutsus vallavalitsuse saali vastuvõtule kõik valla koolide edukad õpilased koos vanemate ja õpetajatega. Meie klassist olid vastuvõtule palutud õpioskuste olümpiaadi võitjad ANNEMAI MUTSO, ANNIKA SAAR ja MAGNUS LIIR. Avasõnad ütles valla haridusnõunik Jüri Hansen, seejärel lausus tänusõnad kohalolijatele vallavanem Maie Käba. Muusikalise tervituse tõid Tääksi Põhikooli direktor Jaan Hansen ja Suure - Jaani Gümnaasiumi direktor Peeter Sadam. Edukad õpilased ja nende juhendajad õpetajad said tänuks tehtud töö eest Suure - Jaani muusikapäevade avakontserdi pääsme, vallavalitsuse tänukirja ja lilleõie.


Ühispildi tegi fotograaf Jaanus Siim.

Täna on Mailiisi sünnipäev

Täna kõik rõõmud su juurde tulgu,
täna vaid lilled su ümber olgu!
Palju õnne!

Kuidas mina nime sain?

Kuna ma sündisin maikuus, siis on minu nimi Mailiis. Sellise nime panid mulle ema ja isa. Kuid ma ei tea, miks minu nime lõpus on Liis. Aga mulle meeldib just nimi Mailiis, mitte Mai või Liis.

Spordipäev

Täna, pärast esimest tundi, toimus 1. - 4. klassi spordipäev. Võisteldi 60 m jooksus, kaugushüppes ja palliviskes. Meie klassi tublimad olid ANNEMAI, JORINE, JAN - ERIK JA JAN - ERIC.

Ökokratt

III klass osales projekti ökokratt lõpetamisel Nõo vallas Luke pargis.

Ökokrati 2007. aasta teema oli ”Mets õpetab!”

Projekt keskendus metsateemale, mille käigus püüti selgeks saada, mida mets meile õpetab ja kas õpetajale prügi tasku poetamine on kohane.

2007.a."Mets õpetab" tunnuslaul

Mets on kodu

Rebane ja nugis,

kask ja kuusk ja mänd,

kevad, suvi, sügis, iidne ajaränd,

sõprus suur ja rahu, tasakaal ei kao,

kui see oleks tähtis ka inimese jaoks.

Sõprus suur ja rahu, tasakaal ei kao,

kui see oleks tähtis ka inimese jaoks.

Mets on kodu linnule ja loomale,

mets on kodu seenele ja marjale,

mets on kodu putukale, lillele,

mets on kodu puudele ja samblale.

Sipelgad ja hundid, rähnid oma tööd

lakkamatult teevad päeval, kui ka ööl,

armastavad tuuli, päikest, sadusid,

neil ei ole tarvis hulgiladusid.

Armastavad tuuli, päikest, sadusid,

neil ei ole tarvis hulgiladusid.

Mets on kodu linnule ja loomale,...

Inimene tarbib kõike, mida näeb,

otsima r e l a x i metsa varju läeb,

ära sega loodust-õppida siit saad,

kuidas hoida elu, metsa, oma maad.

Ära sega loodust-õppida siit saad,

kuidas hoida elu, metsa, oma maad

Mets on kodu linnule ja loomale ...

Viljandi Omavalitsuste Liidu vastuvõtt

Täna kell 15.00 oli Viljandi Kultuurimajja kutsutud 340 tublit õpilast koos õpetajate ja juhendajatega. Avasõnad ütles Halliste vallavanem Andres Rõigas. Esinesid Viljandi Muusikakooli ja Võhma Gümnaasiumi ansamblid. Kõik kutsutud said tänuks tehtu eest Viljandi Omavalitsuste Liidu logoga maiustuse. Hiljem paluti lapsi koos juhendajate õpetajatega ühisesse peolauda. Meie klassist olid vastuvõtule palutud maakonna III klasside õpioskuste olümpiaadi võitjad Annika, Annemai ja Magnus.

Sakala Mängud

19. - 26.mai toimuvad VIII Sakala Mängud. Täna mängisid 1996. a. ja hiljem sündinud poisid jalgpalli. Meie klassi poistest kuulusid Suure - Jaani Valla võistkonda Jan - Erik Jegorov ja Jan - Eric Kreitsman.

Kertul on sünnipäev

Päiksekilde silmadesse,
õnnesära südamesse.
Palju õnne sünnipäevaks!


Kuidas ma nime sain?

Minu ema tegi tüdrukute nimedest nimekirja. Meeldivamad nimed olid Teele ja Kertu. Teele nime taheti mulle panna vanavanaema nime Adele järgi. Aga siis jäi Teele nimi ära, sest see nimi pandi ühele teisele tüdrukule. Nii jäigi minule teine lemmiknimi Kertu.

Jalgrattamatk Kabalasse

Kogunemine kooli juures kell 11.00. Turvavestid selga ja teele!


Päev oli palav. Tuli teha peatusi ja kustutada janu.


Kabala metskonna juures ootasid matkajaid Kristjan koos ema ja isaga. Kristjani isa Gert jutustas, kuidas aeti vanasti männivaigust tõrva.

Edasi sõideti Kristjani ema Merle juhtimisel Kodumetsa jahilossi vaatama ning seejärel vanapagana maja juurde piknikule. Pika sõidu peale olid kõigil kõhud tühjad.

Matk sai teoks tänu tublidele lapsevanematele ja huvijuht Annelile. Pilte tegi Marti isa.

Vigurvänt

Täna, peale koolitööd, tegid jalgrattalubade taotlejad sõidueksamit. Teooriaeksam sooritati edukalt mõne päeva eest.

Kevadpidu

Reedel, 11.mail toimus emadepäevale pühendatud kevadpidu. Kontserdil esinesid Rosangelika, Lylija, Mailiis, Kertu, Annika, Jorine, Karina, Kristina, Anete, Jan - Erik, Kristjan, Magnus ja
Jan - Eric.
Pärast kontserti võisid emad - isad külastada õpilastööde näitust. Meie klassi lapsed panid näitusele kingitused emale.

Põnev päev Järvamaal

EESTI PIIMANDUSMUUSEUM IMAVERES loodi 1976.a. Suurimaks vaatamisväärsuseks on I korrusel asuv meierei koos sisseseadega. Meiereiseadmed asuvad viies ruumis - piima vastuvõturuum, tööstusruum, kooreruum, juusturuum ja katlamaja.

Piimandusmuuseumi õpetaja Riina tegevusprogrammi kuulub ka vanaaegsete käsi - võimasinatega või valmistamine, kus iga laps saab ise kaasa aidata või valmimisele ja hiljem ka oma valmistatud võid maitsta.

SASSI TALU jaanalinnufarmis tutvusime jaanalindude, nandude, paabulindude ja teiste eksootiliste sulelistega. Maitsesime jaanalinnumunast munarooga ning ostsime kaasa kirevaid ja kauneid sulgi.


PAIDE VALLITORN JA VALLIMÄGI
Paide linn on alguse saanud Vallimäelt, kuhu aastal 1265 rajati ordulinnus. Kohaliku ehitusmaterjali - paekivi järgi - on nii linnus kui linn oma nime saanud. 30m kõrguses taastatud Vallitornis on näitus linna ajaloost. Tornist avaneb kaunis vaade, korraga on paistnud seitsme kiriku tornid.

JÄRVAMAA MUUSEUM on asutatud 1905. aastal. Maakonnamuuseum annab ülevaate Järvamaa loodusest, ajaloost ja kultuuriloost.

Lugusid varajasest lapsepõlvest

Ühel päeval, kui issi töölt tulles tukkuma jäänud oli, olin mina võtnud külmkapist hapukoore paki, määrinud sellega kokku köögiakna, toolid ja loomulikult ka iseenda. Siis olin läinud õue liivakasti. Mõne aja pärast, kui issi ärkas ja õue tuli, nägi ta liivakastis suurt "karamellikommi". (ANETE)

Minu sõber Sander oli kaks nädalat haige ja nad ei käinud meil külas. Selle aja jooksul õppisin ma käima. Kui sõber jälle terve oli ja mulle külla tuli, jooksin mina talle vastu. Sander ehmatas ära, et mina kõndisin, ja hakkas kartma. Ta jooksis kiiresti ema selja taha ja oli väga ehmunud näoga. (ERLEND)

Ühel ilusal suvepäeval oli meie maja ette kogunenud hulk rahvast. Mängisime igasuguseid pallimänge. Äkki, keset mängulusti, tabas mind ootamatult häda. Tormasin tuppa ja haarasin oma autopoti. Et mitte liigselt mänguaega raisata, paigaldasin oma poti keset kõige suuremat pallimängu. Ring minu ümber venis millegipärast järjest suuremaks. (KRISTEN)

Ema on rääkinud, et kui ma olin väike tüdruk, siis mulle meeldisid väga riiete kataloogid. Eriti oluline oli mulle see kataloog siis, kui ema hakkas õmblema. Siis ma olin seda kataloogi hoolega vaadanud, "arutlenud" sealjuures ning kui ikka mõni kleit väga meeldis, maitsesin ka seda. Teised raamatud ja muud kataloogid mind ei huvitanud. (ANNIKA)

Kui ma olin kahe aastane, sain omale õe. Kord pani ema õele selga ühe lukuga kombinesooni. Aga mina tõmbasin selle luku lahti. Siis tuli ema ning pani luku uuesti kinni. Mulle aga tegi see nalja ja ma tõmbasin luku jälle lahti. Ema pani luku kinni ja mina tõmbasin jälle lahti. Ja nii mitu korda. Lõpuks ema enam lukku kinni ei tõmmanud ja minulgi kadus huvi lukuga mängida. (GERTHARD)

Ema on mulle rääkinud, kuidas ma elus esimest korda jõuluvanale salmi lugesin. Olin siis poole aastane ja oskasin ainult ühte salmi. Kui jõuluvana minu nime ütles, pani ema mu jõuluvana ette istuma ja mina alustasin oma etteastet, mis kõlas nii: "Uuta-ääta, uuta - ääta..." Kui järgmise paki sain, lugesin jälle sama salmi. Ema ütles, et jõuluvana oli igatahes rahul olnud ja kõigil oli hea meel, et ma juba nii noorelt ise hakkama sain. Ja naljakas oli see ka. (MAILIIS)

Kui ema minuga sünnitusmajast koju tulin, hakkasin ma hirmsasti nutma. Ema oli öelnud, et "Kui sa nii kõvasti nutad, panen su siia metsa äärde maha ja sa ei saagi teada, kus su kodu on." Selle peale olin ma kohe vait jäänud. (EGERT - STEN)

Me korjasime emaga maasikaid. Kui meil olid marjad korjatud, puhastas ema need ära ja suhkurdas maasikad. Siis pidi ta korraks WC-sse minema. Mina asusin maasikaid sööma. Mul oli suu maasikaid täis kui ema tagasi tuli. Võtsin kiiresti veel ühe maasika. Mis nüüd? See ei mahtunud enam suhu! Siis tuli vend Martijn ja tegi pildi. (JORINE)

Kui ma väike olin, siis meeldis mulle väga suhkur. Ja kuna ma tahtsin seda süüa, siis pani emme selle kõrgele riiulisse. Ma käisin muudkui vaatamas seda suhkrutopsi riiuli all, kuni ühel päeval tuli mul hea mõte. Sellel ajal kui ema nõusid pesi, ronisin mina vaikselt voodi peale ja sealt edasi kapi peale. Kui ema mu avastas, olin ma parajasti torganud näpu suhu ja sealt edasi otse suhkrusse. Emme tõi kiiresti fotoka ja tegi sellest hetkest pilti. Kui emme poleks pilti teinud, siis ei mäletaks me keegi enam, et selline sündmus aset leidis. (HELENA)

Kui ma olin väike, meeldis mulle väga proovida ema ja isa kingi. Kord, kui isa tahtis tööle minna, ei leidnud ta oma kingi. Ta otsis igalt poolt, aga asjata. Lõpuks kutsus ta ema appi. Nad käisid koos uuesti mõlemad toad läbi. Lõpuks leidis ema diivani tagant minu. Ma kükitasin seal, isa kingad jalas. Nii leidis isa oma kingad üles ja sai tööle minna. (MARTI)

Isa ostis mulle jalgratta ja õpetas mind sellega sõitma. Algul ei tahtnud ma üldse ratta peale istuda, kartsin nii väga. Isa hoidis rattast kinni, et ma sinna peale saaksin. Lõpuks ikka istusin rattale ja üritasin ka sõita. Kui isa ratta lahti lasi, läksin ma sellise lennuga minema... Ja täpselt sirelipõõsasse. Õnneks ei juhtunud minuga midagi ja kõik said naerda. (KRISTJAN)

Viljandi Päästeteenistuses

Egert - Sten käis 3. mail Viljandi Päästeteenistuses. Kutsutud olid parimad joonistajad ja jutukirjutajad. Egert -Sten sai auhinnaks suitsuanduri ja põneva raamatu tuletõrjujatest.

Rünnol pn sünnipäev

Soovime sulle palju õnne, ole ikka särasilmne!

Kuidas ma endale nime sain?

Lugu on selline.
Isa ütles, et Rünnod on tugevad ja targad mehed ja kui sünnib poiss, siis panemegi isa järgi nimeks Rünno. Kui sünnib tüdruk, siis saab nimeks Kristiina.
Aga issi oli öelnud emmele kohe, et nüüd sai poiss tehtud.

Nõidade pidu noortekeskuses

Täna oli Suure - Jaani valla noortekeskus kolm tundi nõidade päralt. Pärast õppetööd kogunesid III ja IV klassi õpilased nõidade peole. Kaasa võeti "pisut" näksimist. Pidu alustasime nõiaringiga. Pool tundi oli aega peolaua katmiseks ja majas ringi vaatamiseks, seejärel alustati karaokega. Suuremat esinemisvalmidust näitasid naisnõiad. Kõige säravamalt laulsid Jorine ja Lylija, aga kogu nõiapere tantsis kaasa Kertu ja Annemai valitud laulu saatel. Meessoole ei lasknud häbi teha Kristjan ja Jan - Eric. Laul tegi meele rõõmsaks ja kõhu tühjaks. Läksimegi ühiselt maiustama. Peo lõpuks nõiuti välja parajalt lörtsine ilm. Kes vihmasadu kartis, jäi noortekeskusesse päikest ootama.

Loodusõpetuse tunnid füüsikaklassis

Kahel kolmapäeval on III klass käinud tunnis füüsikaklassis. Õpetaja Rihet Averi abiga oleme esimesed teadmised saanud elektrist, magnetist, liikumisest ja kiirusest. Tänu huvitavatele katsetele teame nüüd, mis on hõõrdejõud ja millised jõud on olulised liikluses. Proovisime ise koostada vooluringi ja mõõtsime kõndimise kiirust. Toredaid katseid jälgides tundus füüsika olevat väga põnev õppeaine.

Kuidas saab oma kodumaad kaitsta?

Inimeseõpetuse tunnis rääkisime seadustest, riigist ja selle kaitsest. Koduseks tööks oli valmistada plakat teemal "Kuidas saab kaitsta oma kodumaad?". Eilses tunnis tutvustasidki lapsed oma plakateid. Pildile jäid klassi lemmikud: JORINE, ANNIKA, ANNEMAI, JAN-ERICU, LYLIJA, MAILIISI, JAN - ERIKU ja MAGNUSE tööd.